Mida vaadata? Kuhu minna?

KADRIORG
Kadrioru arengut ja kujunemist on mõjutanud eelkõige tsaaririigi kõrgseltskonna ning kohaliku rikkama rahva elustiil. Ka Kadrioru ajaloolise puitasumi tänaseni säilinud hoonete esinduslik arhitektuur viitab jõukale mereäärsele kuurortrajoonile. Kadrioru tänavad on justkui omanäoline arhitektuurimuuseum, milles põimuvad erinevad sajandid ning kultuurid. Uhked villad ja suvemõisad, esinduslike korteritega funktsionalistlikud kortermajad vahelduvad eestipäraste odavamate puust üürimajadega. Kadriorg on tänagi üks esinduslikumaid piirkondi ja armastatumaid elurajoone. Siin asuvad nii Eesti Vabariigi presidendi residents kui ka mitmed välisesindused. Park on tänaseni üks tallinlaste lemmikjalutuspaiku. Kadriorg on tuntud eelkõige barokse lossi- ja pargiansambli järgi, mille rajamist alustas 1718. aastal Vene tsaar Peeter I oma perekonna suvelossiks.

Kadrioru park on silmapaistvaim kunstpark Eestis. Algselt ligi saja hektari suurune park ei ole terviklikult säilinud. Populaarsemaid kohti pargis on sümmeetriline Luigetiik ning selle ümbrus. Algselt oli Luigetiigi juures teisel pool tänavat jääva praegu tiheda kõrghaljastusega pargi asemel uhke itaalia-prantsuse regulaarpark. Regulaarpargina oli omal ajal kavandatud ainult väike osa kogu suurest pargist. Suuremas osas säilitati loodusmaastiku ilme aasade ja metsatukkadega, mida läbisid alleed. Ainuüksi 1722. aastal istutasid soldatid parki 550 puud. Pargi kiire kujundamise huvides praktiseeriti tollal edukalt täiskasvanud puude ümberistutamist. Osa puudest, eelkõige hobukastanid, kavatseti hiljem Peterburi aedadesse üle viia, kuid Peeter I surma järel see ununes ning hobukastanid jäidki Kadriorgu.
Luigetiigi kõrvalt lossi juurde viiva promenaadi (Weizenbergi tänav) äärde jäävad mitmed lossi kõrvalhooned. Kõrvuti asuvates lossi külalistemaja ning pargipaviljon ruumides asuvad praegu Eesti Kunstimuuseumi restaureerimistöökojad.
Lossi väravate vastas asub väike vahimajake ning sellele järgnevad lossi köögimaja ning jääkelder. Restaureeritud köögihoones on koha leidnud kunstikoguja Johannes Mikkeli kunstikollektsiooni tutvustav muuseum.

Kadrioru loss ja park on turistide ja linnarahva üks lemmikpaiku. Selle suurejoonelise interjööri, kauni pargi ning purskkaevudega barokse lossiansambli kinkis tsaar Peeter I oma abikaasale Katariinale. Ansambel on ekstravagantne näide tsaristlikust toredusest. Lossis eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi väliskunsti kogu.

RAEKOJA PLATS JA RAEKODA
Raekoja ees asuv plats on Tallinna vanalinna süda. Platsi kasutati kauplemiskohana juba enne raekoja valmimist. Platsil on ajaloo käigus toimunud hukkamisi, festivale, karnevale ja pulmatseremooniaid. Jõulude ajal püstitatakse platsile jõulukuusk. Ülestähendused näitavad, et siia püstitasid Mustpeade vennaskonna liikmed esimese jõulukuuse juba 1441. aastal, seega on Tallinna jõulukuuks Euroopa vanim. Vastavalt Põhjamaades levinud kommetele süütab linnapea esimesel advendil siin jõuluküünla kuulutamaks jõulurahu algust.
Raekoja platsil toimuvad iga aasta juunis vanalinnapäevad, juulis keskaja päevad ning suvi läbi on see välikohvikute ja vabaõhukontsertide tegevuspaik.
Põhja-Euroopa kõige paremini säilinud keskaegne gooti stiilis raekoda, mille ehitamine algas 13. sajandil, hoone valmis praegusel kujul 1404. aastal.
Raekoda täidab linnavalitsuse esindushoone rolli, on muuseum ja kontserdipaik. Raekoja torni ehib Vana Tooma kujuga tuulelipp, mis on üks Tallinna linna sümbol. Esimene, 1530. aastast pärinev tuulelipp on eksponeeritud raekoja keldrisaalis. Suveperioodil on kogu raekoja hoone külastajatele avatud.

KIK IN DE KÖK JA BASTIONIKÄIGUD
Läänemeremaade võimsaim kaitsetorn Kiek in de Kök (sks. k. „kiika kööki“) rajati oma
esialgsel kujul aastatel 1475-1483, bastionikäigud pärinevad 17.-18. sajandist.
2010. aastal avati torn ja käigud pärast põhjalikku renoveerimist taas muuseumihuvilistele. Uus püsiekspositsioon „Ajarännak. Tallinn 1219-2219” pakub nii elamusi, teadmisi kui meelelahutust: multimeedia-, video- ja helilahenduste abil tutvustatakse külastajatele Tallinna tekkimist ja kujunemist, linna kaitserajatiste ajalugu ja tähtsamaid sõjalisi sündmusi.
Ainulaadsed vaated Toompeale, all-linnale ja sadamale avanevad torni 6. korruse kohvikust.

MUSTPEADE MAJA
Tallinna Mustpeade vennaskond oli 14. sajandil tekkinud vallaliste kaupmeeste ja laevaomanike ühendus. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha Mauritiusega, kelle kujutis on ka vennaskonna vapimärgiks.
Mustpeade vennaskonna hoone kohal paiknes elamu arvatavasti juba 14.sajandil. 16.sajandi esimesel poolel ostsid selle mustpead ning ehitasid ümber tol ajal ülimoodsas renessanss- stiilis. Mustpeade Maja on ka tänapäeval silmapaistvaim renessansi ehituskunsti näide Tallinnas. Hoone sisemus sai 20. sajandi alguses uusklassitsistliku ilme. Mustpeade varasid säilitatakse Tallinna Linnamuuseumis ja Eesti Kunstimuuseumis. Mustpeade Maja on tänapäeval kontsertide jm ürituste korraldamise paik.

TALLINNA AMETLIK LINNAEKSKURSIOON
Selle 2,5-tunnise kombineeritud bussi-ja jalgsiekskursiooni jooksul tutvustab giid kõiki tähtsamaid linnaosi, peatutakse lauluväljakul, tutvustatakse Kadriorgu ning Piritat. Jalutuskäigul vanalinnas räägitakse parlamendihoonest, Aleksander Nevski katedraalist ja Toomkirikust, heidetakse pilk vaateplatvormilt vanalinnale ning suundutakse Pika ja Lühikese jala kaudu Raekoja platsile.

KAJAKIMATKAD TALLINNA LAHEL
Tõeliselt unustamatu ja lõbus viis õppida tundma linna ja selle ajalugu on võtta giidi saatel ette 3-4 tunnine kajakimatk Tallinna lahel. Matk algab ja lõppeb kesklinnas. Vaadatakse 8 sadamat, merekindlusi, randasid, merepromenaadi, räägitakse Tallinna merepoolset lugu ja nauditakse kuulsat Tallinna siluetti. Soovitatav eelnev registreerimine.

Plaanilised matkad Tallinna lahel toimuvad 2012. aastal juunis, juulis ja augustis igal päeval kell 11.00 stardiga Linnahalli juurest.

ROHELINE RATTATUUR
Jäta turistide hordid seljataha ning põgene mere äärde! Sellel tuuril näed ristlõiget Eesti külaelust ja eelmise sajandi alguse aguliromantikast, ning naudid lihtsaid rõõme nagu meretuul, rand ja suurel külakiigel kiljumine. Tuur katab Kalamaja piirkonna, Stroomi ranna, Eesti külamiljöö ning vabaõhumuuseumi.

Radisson Blu Sky Hotel, Tallinn – 
Ravala Puiestee 3 –  10143 –  Tallinn –  Estonia – 
Telefon  +372 6823 000
59.434072 24.757133